Turvalisus ja isikuandmetega seotud rikkumised
Eureka kokkuvõte
Vastutav töötleja ja volitatud töötleja peavad tagama asjakohase turvalisuse. Vastutav töötleja peab teavitama järelevalveasutust isikuandmetega seotud rikkumisest, välja arvatud juhul, kui see tõenäoliselt ei kujuta endast ohtu, ning teavitama andmesubjekte, kui oht on suur.
- Mõiste „isikuandmetega seotud rikkumine“ tähistab turvanõuete rikkumist, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu.
- Vastutav töötleja ja volitatud töötleja peavad rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada ohule vastav turvalisuse tase, sealhulgas vajaduse korral pseudonümiseerimine ja krüpteerimine, võime tagada pidev konfidentsiaalsus, terviklus, käideldavus ja vastupidavus, võime taastada juurdepääs pärast intsidenti ning korrapärane testimine.
- Vastutav töötleja peab teatama isikuandmetega seotud rikkumisest artikli 55 kohasele pädevale järelevalveasutusele põhjendamatu viivituseta ja võimaluse korral 72 tunni jooksul pärast sellest teada saamist, välja arvatud juhul, kui rikkumine ei kujuta endast tõenäoliselt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele; hilisemas teates tuleb esitada viivituse põhjendus.
- Volitatud töötleja peab teavitama vastutavat töötlejat põhjendamatu viivituseta pärast isikuandmetega seotud rikkumisest teada saamist.
- Teates tuleb vähemalt kirjeldada rikkumise laadi, esitada andmekaitseametniku või muu kontaktisiku kontaktandmed ning kirjeldada rikkumise tõenäolisi tagajärgi ning võetud või kavandatud meetmeid.
- Vastutav töötleja peab dokumenteerima kõik isikuandmetega seotud rikkumised, sealhulgas asjaolud, nende mõju ja võetud parandusmeetmed.
- Kui rikkumine kujutab endast tõenäoliselt suurt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, peab vastutav töötleja teavitama andmesubjekti sellest põhjendamatu viivituseta.
- Teavitamist ei nõuta, kui kaitsemeetmed, näiteks krüpteerimine, muutsid andmed juurdepääsuõiguseta isikutele loetamatuks, kui hilisemad meetmed tagavad, et suure ohu teke ei ole enam tõenäoline, või kui see nõuaks ebaproportsionaalseid jõupingutusi; viimasel juhul tuleb selle asemel teha avalik teadaanne või võtta muu sarnane, võrdselt tulemuslik meede.
Artikkel 4 · Mõisted
Artiklis 4 määratletakse määruse mõisted 26 punktis.
Määratluse kohaselt on „isikuandmed“ „igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku“ ehk andmesubjekti kohta; „vastutav töötleja“ määrab üksi või koos teistega kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid ning „volitatud töötleja“ töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel.
Muud määratletud mõisted on muu hulgas „isikuandmete töötlemine“, „profiilianalüüs“, „pseudonümiseerimine“, „nõusolek“, „isikuandmetega seotud rikkumine“, „geneetilised andmed“, „biomeetrilised andmed“, „terviseandmed“, „peamine tegevuskoht“ ja „isikuandmete piiriülene töötlemine“.
Artikkel 32 · Töötlemise turvalisus
Vastutav töötleja ja volitatud töötleja rakendavad asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada ohule vastav turvalisuse tase, võttes arvesse tehnika taset, rakendamise kulusid ja töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke ning füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele avalduvaid ohte.
Need hõlmavad muu hulgas ja vastavalt vajadusele:
- pseudonümiseerimist ja krüpteerimist;
- suutlikkust tagada pidev konfidentsiaalsus, terviklus, käideldavus ja vastupidavus;
- suutlikkust taastada pärast intsidenti juurdepääs isikuandmetele ning
- meetmete korrapärast testimist.
Artikkel 33 · Järelevalveasutuse teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest
Isikuandmetega seotud rikkumise korral teatab vastutav töötleja sellest artikli 55 kohaselt pädevale järelevalveasutusele põhjendamatu viivituseta ja võimaluse korral hiljemalt 72 tundi pärast sellest teadasaamist, välja arvatud juhul, kui rikkumine ei kujuta tõenäoliselt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele.
Kui teade esitatakse pärast 72 tunni möödumist, lisatakse sellele viivituse põhjused, ning teavet, mida ei ole võimalik esitada samal ajal, võib esitada etapiviisiliselt ilma põhjendamatu edasise viivituseta.
Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat põhjendamatu viivituseta ning vastutav töötleja dokumenteerib kõik isikuandmetega seotud rikkumised.
Artikkel 34 · Andmesubjekti teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest
Kui isikuandmetega seotud rikkumine kujutab tõenäoliselt suurt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, teavitab vastutav töötleja sellest andmesubjekti põhjendamatu viivituseta, selges ja lihtsas keeles.
See ei ole nõutav, kui on täidetud üks kolmest tingimusest:
- rikkumisest mõjutatud andmete suhtes on rakendatud asjakohaseid kaitsemeetmeid, eelkõige selliseid, mis muudavad andmed loata isikutele loetamatuks, nagu krüpteerimine;
- hilisemad meetmed tagavad, et suur oht tõenäoliselt enam ei realiseeru, või
- see nõuaks ebaproportsionaalseid jõupingutusi; sellisel juhul on selle asemel nõutav samavõrd tõhus avalik teadaanne või muu sarnane meede.
Kui vastutav töötleja ei ole rikkumisest teavitanud, võib järelevalveasutus nõuda, et ta seda teeks, või otsustada, et mõni tingimus on täidetud.