Liigu sisu juurde
Eureka Isikuandmete kaitse üldmäärus
ET keel

Küsimused ja vastused

Eureka vastused

Kas isikuandmete kaitse üldmäärust kohaldatakse ka väljaspool ELi asuvatele ettevõtetele?

Teatud juhtudel jah. Määrust kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub liidus asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoha tegevuse kontekstis, sõltumata sellest, kas töödeldakse liidus või mitte.

Määrus hõlmab ka vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat, kelle tegevuskoht ei ole liidus, kui ta töötleb liidus asuvate andmesubjektide isikuandmeid ja töötlemine on seotud neile kaupade või teenuste pakkumisega, olenemata sellest, kas nad peavad maksma, või nende tegevuse jälgimisega, kui see tegevus toimub liidus.

Selline vastutav töötleja või volitatud töötleja peab, välja arvatud erandjuhtudel, määrama kirjalikult esindaja liidus.

Kas isikuandmete kaitse üldmäärust kohaldatakse eraisikute eraelus?

Ei kohaldata isikuandmete töötlemise suhtes, mida füüsiline isik teeb üksnes isikliku või koduse tegevuse käigus.

Põhjenduse 18 kohaselt ei ole selline tegevus seotud kutse- ega äritegevusega; näidetena nimetatakse kirjavahetust, aadresside hoidmist ning suhtlusvõrgustike kasutamist ja internetis tegutsemist sellise tegevuse raames.

Samuti märgitakse seal, et määrust kohaldatakse siiski vastutavate töötlejate või volitatud töötlejate suhtes, kes pakuvad vahendeid isikuandmete töötlemiseks sellise isikliku või koduse tegevuse jaoks.

Mida loetakse isikuandmeteks?

Määruse kohaselt on „isikuandmed“ igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta.

Tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave või võrguidentifikaator või tema füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal.

Põhjenduse 26 kohaselt on pseudonümiseeritud andmed, mida saab täiendava teabe abil isikuga seostada, isikuandmed; anonüümset teavet määrus ei hõlma.

Euroopa Kohus on seda sätet tõlgendanud; artikli lehel olev link Kohtupraktika viib tema otsusteni.

Millised on isikuandmete kaitse üldmääruse peamised põhimõtted?

Need on sätestatud artiklis 5. Isikuandmed peavad olema:

  • töödeldud seaduslikult, õiglaselt ja läbipaistvalt;
  • kogutud täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ja neid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus;
  • asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik;
  • õiged ja vajaduse korral ajakohastatud;
  • säilitatud kujul, mis võimaldab isikut tuvastada, mitte kauem kui vajalik, välja arvatud arhiveerimise, uuringute ja statistika puhul; ning
  • töödeldud asjakohast turvalisust tagades.

Põhimõtete täitmise eest vastutab ja selle täitmist peab suutma tõendada vastutav töötleja („vastutus“).

Mis on õigustatud huvi?

Artikli 6 lõike 1 punkti f kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps.

Avaliku sektori asutused ei saa sellele alusele tugineda oma ülesannete täitmisel.

Põhjenduses 47 viidatakse andmesubjekti mõistlikele ootustele ja tuuakse näidetena pettuse vältimine ja otseturundus.

Euroopa Kohus on seda sätet tõlgendanud; artikli lehel olev link Kohtupraktika viib tema otsusteni.

Kas terviseandmeid või muid tundlikke andmeid võib töödelda?

Määruses nimetatakse selliseid andmeid isikuandmete eriliikideks.

Keelatud on töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, samuti geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid ja andmeid füüsilise isiku seksuaalelu või seksuaalse sättumuse kohta, kui ei kehti üks artikli 9 lõikes 2 nimetatud kümnest juhust.

Nende hulgas on:

  • selgesõnaline nõusolek (kui liidu või liikmesriigi õigus seda ei välista);
  • tööõigus ning sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse valdkonna õigus, niivõrd kuivõrd see on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega või kollektiivlepinguga;
  • elulised huvid, kui andmesubjekt on füüsiliselt või õiguslikult võimetu nõusolekut andma;
  • andmed, mille andmesubjekt on ilmselgelt avalikustanud;
  • õigusnõuded ning
  • avalik huvi, tervishoiu ja uuringute eesmärgid õigusaktide alusel ja kaitsemeetmetega.

Kui kiiresti peab vastutav töötleja taotlusele vastama?

Vastutav töötleja esitab andmesubjektile teabe artiklite 15–22 kohase taotluse alusel võetud meetmete kohta tarbetu viivituseta, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

Seda ajavahemikku võib vajaduse korral pikendada kahe kuu võrra, võttes arvesse taotluste keerukust ja hulka; vastutav töötleja teavitab andmesubjekti pikendamisest ja selle põhjustest ühe kuu jooksul.

Kui ta taotluse alusel meetmeid ei võta, teatab ta ühe kuu jooksul põhjused ning selgitab võimalust esitada järelevalveasutusele kaebus ja kasutada õiguskaitsevahendeid.

Kas taotluse esitamine on tasuline?

Üldjuhul mitte. Artiklite 13 ja 14 kohase teabe esitamine ning artiklite 15–22 ja 34 kohane teavitamine ja meetmete võtmine on tasuta.

Kui taotlused on selgelt põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige oma korduva iseloomu tõttu, võib vastutav töötleja küsida halduskulu arvesse võttes mõistlikku tasu või keelduda meetmete võtmisest; selle tõendamise kohustus lasub vastutaval töötlejal.

Andmesubjekti taotletud täiendavate koopiate eest võib vastutav töötleja küsida halduskuludel põhinevat mõistlikku tasu.

Kas ma saan oma andmetest koopia?

Jah. Andmesubjektil on õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitus selle kohta, kas tema isikuandmeid töödeldakse, ning sellisel juhul juurdepääs andmetele ja näiteks järgmisele teabele:

  • töötlemise eesmärgid;
  • vastuvõtjad;
  • võimaluse korral säilitamise ajavahemik;
  • kogu olemasolev teave andmete allika kohta ning
  • artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuste tegemise olemasolu.

Vastutav töötleja esitab töödeldavatest isikuandmetest koopia; kui taotlus esitatakse elektrooniliselt, antakse teave üldkasutatavas elektroonilises vormis, kui andmesubjekt ei taotle teisiti.

Õigus saada koopia ei tohi kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi.

Kas mul on „õigus olla unustatud“ ja millal mitte?

Artikliga 17 antakse õigus andmete kustutamisele, mida artikli pealkiri nimetab ka „õigus olla unustatud“.

Vastutav töötleja peab isikuandmed põhjendamatu viivituseta kustutama, kui esineb üks kuuest alusest, näiteks:

  • andmed ei ole enam vajalikud eesmärkidel, milleks need koguti;
  • nõusolek on tagasi võetud ja muud õiguslikku alust ei ole või
  • andmeid on töödeldud ebaseaduslikult.

Õigust ei kohaldata ulatuses, mil töötlemine on vajalik:

  • sõna- ja teabevabaduse õiguse kasutamiseks;
  • seadusjärgse kohustuse täitmiseks;
  • avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks;
  • rahvatervise valdkonnas;
  • arhiveerimise, uuringute või statistika eesmärgil artikli 17 lõike 3 punkti d tingimustel või
  • õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

Kas ma võin esitada vastuväite otseturundusele?

Jah. Isikuandmete töötlemisel otseturunduse eesmärgil on andmesubjektil õigus esitada igal ajal vastuväiteid, sealhulgas profiilianalüüsi suhtes sel määral, mil see on seotud otseturundusega.

Pärast vastuväite esitamist ei tohi isikuandmeid sellisel eesmärgil enam töödelda. Andmesubjekti tähelepanu juhitakse sellele õigusele sõnaselgelt, selgelt ja muust teabest eraldi hiljemalt esimese suhtluse ajal.

Kas arvuti võib minu kohta ise otsuse teha?

Andmesubjektil on õigus, et tema kohta ei võetaks otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, mis toob kaasa teda puudutavaid õiguslikke tagajärgi või avaldab talle samamoodi märkimisväärset mõju.

Seda ei kohaldata, kui otsus:

  • on vajalik andmesubjekti ja vastutava töötleja vahelise lepingu sõlmimiseks või täitmiseks;
  • on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed, või
  • põhineb andmesubjekti selgesõnalisel nõusolekul.

Lepingu ja nõusoleku korral peab vastutav töötleja tagama vähemalt õiguse:

  • otsesele isiklikule kontaktile vastutava töötlejaga;
  • väljendada oma seisukohta ning
  • vaidlustada otsus.

Millal, kellele ja kui kiiresti tuleb isikuandmetega seotud rikkumisest teatada?

Vastutav töötleja teatab rikkumisest artikli 55 kohasele pädevale järelevalveasutusele põhjendamatu viivituseta ja võimaluse korral 72 tunni jooksul pärast sellest teada saamist, välja arvatud juhul, kui rikkumine ei kujuta endast tõenäoliselt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele.

Hilisemas teates tuleb esitada viivituse põhjused. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat põhjendamatu viivituseta.

Kui rikkumine kujutab endast tõenäoliselt suurt ohtu, teavitab vastutav töötleja põhjendamatu viivituseta ka andmesubjekti, välja arvatud juhul, kui on täidetud mõni artikli 34 lõikes 3 sätestatud tingimus.

Vastutav töötleja dokumenteerib kõik isikuandmetega seotud rikkumised.

Kas iga ettevõte peab isikuandmete töötlemise toiminguid registreerima?

Mitte iga ettevõte. Vastutav töötleja registreerib tema vastutusel tehtavad isikuandmete töötlemise toimingud ja volitatud töötleja kõik vastutava töötleja nimel tehtavate töötlemistoimingute kategooriad.

Registreerimine on kirjalik, sealhulgas elektrooniline, ja register tehakse taotluse korral kättesaadavaks järelevalveasutusele.

Seda ei kohaldata vähem kui 250 töötajaga ettevõtjale või organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui tema tehtav töötlemine:

  • tõenäoliselt ohustab andmesubjektide õigusi ja vabadusi;
  • ei ole üksnes juhuslik või
  • hõlmab isikuandmete eriliike või süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmeid.

Kes peab määrama andmekaitseametniku?

Vastutav töötleja ja volitatud töötleja määravad andmekaitseametniku, kui:

  • isikuandmeid töötleb avaliku sektori asutus või organ, välja arvatud kohtud, kui nad tegutsevad õigusemõistmise funktsiooni täites, või
  • nende põhitegevuse moodustavad isikuandmete töötlemise toimingud, mis nõuavad andmesubjektide korrapärast ja süstemaatilist ulatuslikku jälgimist, või isikuandmete eriliikide või süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete ulatuslik töötlemine.

Muudel juhtudel võivad nad andmekaitseametniku määrata ning peavad seda tegema, kui liidu või liikmesriigi õigus seda nõuab.

Eestikeelses tekstis on punktis c sõna „või“ parandusega (ELT L 127, 23.5.2018, lk 3); algselt avaldatud tekstis oli „ja“.

Millal on vaja andmekaitsealast mõjuhinnangut?

Kui teatavat liiki isikuandmete töötlemine, eelkõige uut tehnoloogiat kasutades, toob tõenäoliselt kaasa suure ohu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, teeb vastutav töötleja enne töötlemist hinnangu.

See on nõutav eelkõige järgmistel juhtudel:

  • isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad õiguslikke või samamoodi märkimisväärseid tagajärgi kaasa toovad otsused;
  • isikuandmete eriliikide või süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete ulatuslik töötlemine ning
  • avalikult juurdepääsetava ala ulatuslik ja süstemaatiline jälgimine.

Järelevalveasutused avaldavad loetelud isikuandmete töötlemise toimingutest, mille puhul on mõjuhinnang nõutav.

Kas isikuandmeid võib edastada Ameerika Ühendriikidesse või muudesse kolmandatesse riikidesse?

Artiklites ei nimetata ühtegi riiki; samad tingimused kehtivad iga kolmanda riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni suhtes.

Edastada võib siis, kui komisjon on otsustanud, et asjaomane riik, selle territoorium või konkreetne sektor või organisatsioon tagab piisava kaitsetaseme.

Sellise otsuse puudumisel peab vastutav töötleja või volitatud töötleja sätestama asjakohased kaitsemeetmed, näiteks siduvad kontsernisisesed eeskirjad või standardsed andmekaitseklauslid, ning andmesubjektide kohtulikult kaitstavad õigused ja tõhusad õiguskaitsevahendid peavad olema kättesaadavad.

Kui kumbagi ei ole, võib edastada üksnes artiklis 49 sätestatud erandi alusel, näiteks selgesõnalise nõusoleku korral pärast võimalikest riskidest teavitamist.

Kes tagab isikuandmete kaitse üldmääruse täitmise?

Liikmesriik näeb ette ühe või mitu sõltumatut riigiasutust („järelevalveasutus“), kes vastutavad määruse kohaldamise järelevalve eest.

Iga järelevalveasutus tegutseb oma liikmesriigi territooriumil; tema ülesannete hulka kuulub määruse kohaldamise jälgimine ja jõustamine ning kaebuste käsitlemine, ja tema volituste hulka trahvide määramine.

Isikuandmete piiriülese töötlemise korral tegutseb juhtiva järelevalveasutusena peamise tegevuskoha või ainsa tegevuskoha järelevalveasutus.

Euroopa Andmekaitsenõukogu, mis koosneb iga liikmesriigi ühe järelevalveasutuse juhatajast ja Euroopa Andmekaitseinspektorist, tagab määruse järjepideva kohaldamise. Andmesubjektid võivad pöörduda ka kohtusse.

Kuhu ma saan kaebuse esitada?

Igal andmesubjektil, kes leiab, et tema isikuandmete töötlemine rikub määrust, on õigus esitada kaebus järelevalveasutusele, eelkõige oma alalise elukoha, töökoha või väidetava rikkumise toimumiskoha liikmesriigis.

Järelevalveasutus teavitab kaebuse esitajat kaebuse menetlemise käigust ja tulemusest. Kui pädev järelevalveasutus kaebust ei menetle või ei teavita andmesubjekti kolme kuu jooksul, võib andmesubjekt pöörduda tema vastu kohtusse.

Võimalik on ka hagi vastutava töötleja või volitatud töötleja vastu, ning andmesubjekt võib volitada enda nimel tegutsema mittetulundusliku asutuse, organisatsiooni või ühenduse.

Kui suured võivad olla trahvid?

Trahvid peavad olema igal üksikul juhul tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad.

Artikli 83 lõikes 4 loetletud rikkumiste eest, näiteks vastutava töötleja ja volitatud töötleja artiklitest 8, 11, 25–39, 42 ja 43 tulenevate kohustuste rikkumise eest, võib määrata trahvi kuni 10 000 000 eurot või ettevõtja puhul kuni 2 % tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.

Artikli 83 lõigetes 5 ja 6 nimetatud rikkumiste eest, näiteks põhiprintsiipide, andmesubjektide õiguste ja edastamise nõuete rikkumise või korralduse täitmata jätmise eest, võib määrata trahvi kuni 20 000 000 eurot või ettevõtja puhul kuni 4 %, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.

Kas ma võin nõuda kahju hüvitamist?

Igal isikul, kes on kandnud määruse rikkumise tulemusel materiaalset või mittemateriaalset kahju, on õigus saada vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt hüvitist.

Töötlemisega seotud vastutav töötleja vastutab kahju eest, mis on tekkinud määrust rikkuva töötlemise tulemusel; volitatud töötleja ainult siis, kui ta ei ole täitnud konkreetselt volitatud töötlejatele suunatud kohustusi või kui ta ei ole järginud vastutava töötleja seaduslikke juhiseid või on tegutsenud nende vastaselt.

Kumbki vabastatakse vastutusest, kui ta tõendab, et ei ole mingil viisil vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest.

Euroopa Kohus on seda sätet tõlgendanud; artikli lehel olev link Kohtupraktika viib tema otsusteni.

Kas isikuandmete kaitse üldmäärus on määrus või direktiiv ja kas siseriiklik õigus on endiselt oluline?

See on määrus, määrus (EL) 2016/679. Selle lõppvormeli kohaselt on määrus tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Siseriiklik õigus on oluline seal, kus määrus jätab sellele ruumi või seda nõuab. Näiteks liikmesriigid:

  • võivad kohandada õigusliku kohustuse või avaliku ülesande alusel toimuva töötlemise norme;
  • võivad langetada lapse nõusoleku vanuse, kuid mitte alla 13 aasta;
  • peavad ühitama isikuandmete kaitse ning sõna- ja teabevabaduse ning
  • peavad kehtestama normid muude karistuste kohta.

Iga liikmesriik näeb ette ka oma järelevalveasutuse.

Millest alates isikuandmete kaitse üldmäärust kohaldatakse ja mida see asendas?

Määrust kohaldatakse alates 25. maist 2018. See jõustus kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Sellega tunnistati direktiiv 95/46/EÜ kehtetuks alates 25. maist 2018. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena määrusele ning viiteid selle direktiivi artikliga 29 loodud töörühmale käsitatakse viidetena Euroopa Andmekaitsenõukogule.

Mis on „ühtse kontaktpunkti mehhanism“?

Artiklites seda väljendit ei kasutata; põhjendustes 127 ja 128 on juhtiva järelevalveasutuse ja teiste asjaomaste järelevalveasutuste vahelise koostöö kohta kasutatud väljendit „ühtse kontaktpunkti mehhanism“.

Artiklite kohaselt on vastutava töötleja või volitatud töötleja peamise tegevuskoha või ainsa tegevuskoha järelevalveasutus pädev tegutsema tema piiriülese töötlemise juhtiva järelevalveasutusena artiklis 60 sätestatud menetluse kohaselt ning on selle töötlemise puhul tema ainus kontaktisik.

Teine järelevalveasutus võib käsitleda juhtumit, mis puudutab ainult tema liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui juhtiv järelevalveasutus otsustab juhtumit ise käsitleda. Neid norme ei kohaldata töötlemise suhtes, mida teevad avaliku sektori asutused või eraõiguslikud asutused artikli 6 lõike 1 punkti c või e alusel.

Kas isikuandmete kaitse üldmäärust kohaldatakse ajakirjanikele ja teadlastele?

Jah, kuid erandid on võimalikud. Liikmesriigid ühitavad õigusaktiga isikuandmete kaitse ning sõna- ja teabevabaduse ning näevad isikuandmete töötlemiseks ajakirjanduslikel eesmärkidel või akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks ette vabastusi või erandeid II–VII ja IX peatükist, kui need on vajalikud nende kahe õiguse ühitamiseks.

Isikuandmete töötlemise suhtes teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid; liidu või liikmesriigi õigusega võib ette näha erandid artiklites 15, 16, 18 ja 21 osutatud õigustest, niivõrd kui need õigused võivad tõenäoliselt muuta võimatuks konkreetsete eesmärkide saavutamise või seda tõsiselt takistada ning erandid on vajalikud.

Eureka lisab linke ja mõisteid…