Nõusolek on üks artikli 6 lõikes 1 sätestatud seadusliku töötlemise alustest. Selle mõiste on määratletud artikli 4 punktis 11; artiklis 7 on sätestatud selle tingimused, sealhulgas see, et vastutav töötleja peab suutma nõusolekut tõendada ja et nõusoleku saab tagasi võtta.
Andmesubjekti „nõusolek“ on vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega.
Andmesubjekti nõusolek oma isikuandmete töötlemiseks ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil on üks alustest, mille korral isikuandmete töötlemine on seaduslik.
Kui nõusolek antakse kirjaliku kinnitusena, mis puudutab ka muid küsimusi, tuleb nõusoleku taotlus esitada muudest küsimustest selgelt eristataval, arusaadaval ja lihtsasti kättesaadaval kujul, kasutades selget ja lihtsat keelt, ning kinnituse mis tahes osa, mis rikub määrust, ei ole siduv.
Andmesubjekt võib nõusoleku igal ajal tagasi võtta ja teda tuleb sellest enne nõusoleku andmist teavitada; nõusoleku tagasivõtmine peab olema sama lihtne kui selle andmine ega mõjuta enne tagasivõtmist toimunud töötlemise seaduslikkust.
Selle hindamisel, kas nõusolek anti vabatahtlikult, võetakse võimalikult suurel määral arvesse muu hulgas seda, kas lepingu täitmise, sealhulgas teenuse osutamise tingimuseks on seatud nõusolek isikuandmete töötlemiseks, mis ei ole selle lepingu täitmiseks vajalik.
Selgesõnaline nõusolek ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil kõrvaldab isikuandmete eriliikide töötlemise keelu, välja arvatud juhul, kui liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt ei saa andmesubjekt seda keeldu tühistada.
Kui töötlemine põhineb nõusolekul, peab vastutav töötleja suutma seda tõendada, kirjalik taotlus peab olema selgelt eristatav, nõusoleku saab tagasi võtta sama lihtsalt kui anda ning lepingu sidumine mittevajaliku nõusolekuga räägib tugevalt vabatahtlikkuse vastu.Õigusakt piltides
Artiklis 4 määratletakse määruse mõisted 26 punktis.
Määratluse kohaselt on „isikuandmed“ „igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku“ ehk andmesubjekti kohta; „vastutav töötleja“ määrab üksi või koos teistega kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid ning „volitatud töötleja“ töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel.
Muud määratletud mõisted on muu hulgas „isikuandmete töötlemine“, „profiilianalüüs“, „pseudonümiseerimine“, „nõusolek“, „isikuandmetega seotud rikkumine“, „geneetilised andmed“, „biomeetrilised andmed“, „terviseandmed“, „peamine tegevuskoht“ ja „isikuandmete piiriülene töötlemine“.
Isikuandmed on seotud füüsilise isiku ehk andmesubjektiga; vastutav töötleja määrab kindlaks nende töötlemise eesmärgid ja vahendid ning volitatud töötleja töötleb neid vastutava töötleja nimel.Õigusakt piltides
Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul ja sellisel määral, kui on täidetud vähemalt üks alustest:
a) nõusolek ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil;
b) vajalikkus andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks (või tema taotlusel lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks);
c) vajalikkus vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks;
d) vajalikkus andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks;
e) vajalikkus avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks või
f) vajalikkus vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral.
Õigustatud huvi jääb alla andmesubjekti ülekaalukatele huvidele või põhiõigustele ja -vabadustele, eriti kui andmesubjekt on laps, ning sellele ei saa tugineda avaliku sektori asutused oma ülesannete täitmisel.
Punktid c ja e põhinevad liidu või liikmesriigi õigusel, mida liikmesriigid võivad täpsustada.
Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult siis, kui kohaldub vähemalt üks kuuest alusest; õigustatud huvi jääb alla andmesubjekti ülekaalukatele huvidele ja sellele ei saa tugineda avaliku sektori asutused oma ülesannete täitmisel.Õigusakt piltidesKui uuel eesmärgil töötlemine ei põhine nõusolekul ega artikli 23 lõike 1 kohasel õigusaktil, kaalub vastutav töötleja vähemalt viit tegurit, et teha kindlaks, kas uus eesmärk on algse eesmärgiga kooskõlas.Õigusakt piltides
Kui isikuandmete töötlemine põhineb nõusolekul, peab vastutav töötleja suutma tõendada, et andmesubjekt on nõusoleku andnud.
Kui nõusolekutaotlus esitatakse kirjalikus avalduses, mis käsitleb ka muid küsimusi, peab see olema muudest küsimustest selgelt eristatav, arusaadav, lihtsasti kättesaadav ning selges ja lihtsas keeles.
Andmesubjektil on õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta sama lihtsalt, kui see anti, ilma et see mõjutaks varasemat töötlemist, ning seda tuleb talle enne teatada.
Selle hindamisel, kas nõusolek anti vabatahtlikult, võetakse võimalikult suurel määral arvesse muu hulgas seda, kas lepingu täitmise, sealhulgas teenuse osutamise tingimuseks on seatud nõusolek isikuandmete töötlemiseks, mis ei ole selle lepingu täitmiseks vajalik.
Keelatud on töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, ning geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid ja terviseandmeid või andmeid seksuaalelu või seksuaalse sättumuse kohta.
Lõikes 2 kõrvaldatakse see keeld kümnel juhul:
a) selgesõnaline nõusolek, välja arvatud juhul, kui liidu või liikmesriigi õigus selle välistab;
b) tööõigus ning sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse valdkonna õigus, kui see on lubatud õigusega või kaitsemeetmeid sisaldava kollektiivlepinguga;
c) elulised huvid, kui andmesubjekt on füüsiliselt või õiguslikult võimetu nõusolekut andma;
d) teatavad mittetulundusühingud, oma liikmete ja nendega püsivalt seotud isikute puhul;
e) andmed, mille andmesubjekt on ilmselgelt avalikustanud;
f) õigusnõuded ja kohtud, kui need tegutsevad oma õigusmõistmise volituste raames;
g) oluline avalik huvi;
h) meditsiin ning tervishoid või sotsiaalhoolekanne;
i) rahvatervis ning
j) arhiveerimine, uuringud või statistika.
Juhud g–j põhinevad igaüks liidu või liikmesriigi õigusel, mis näeb ette kaitsemeetmed (meditsiini ja hoolekande puhul ka leping tervishoiutöötajaga).
Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada geneetiliste andmete, biomeetriliste andmete või terviseandmete töötlemiseks täiendavaid tingimusi, sealhulgas piiranguid.
Isikuandmete eriliikide töötlemine on keelatud, kui ei kohaldu mõni artikli 9 lõikes 2 sätestatud kümnest juhust, millest igaühel on oma tingimused.Õigusakt piltides
Andmesubjektil on õigus nõuda, et teda puudutavad isikuandmed kustutataks põhjendamatu viivituseta, kui kehtib üks kuuest alusest, sealhulgas see, et:
andmeid ei ole enam vaja nende eesmärkidel;
nõusolek on tagasi võetud ja töötlemiseks puudub muu õiguslik alus;
andmesubjekt esitab vastuväite artikli 21 alusel (artikli 21 lõike 1 alusel üksnes juhul, kui puuduvad ülekaalukad õiguspärased põhjused) või
andmeid on töödeldud ebaseaduslikult.
Vastutav töötleja, kes on andmed avalikustanud, võtab mõistlikke meetmeid, et teavitada andmeid töötlevaid teisi vastutavaid töötlejaid taotlusest.
Seda ei kohaldata sellises ulatuses, mil töötlemine on vajalik:
sõna- ja teabevabaduse jaoks;
seadusjärgse kohustuse täitmiseks;
avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks;
rahvatervise jaoks;
arhiveerimise, uuringute või statistilisel eesmärgil lõike 3 punktis d sätestatud tingimustel või
õigusnõuete jaoks.
Kui kohaldub üks kuuest alusest, on andmesubjektil õigus andmete kustutamisele põhjendamatu viivituseta, välja arvatud juhul, kui töötlemine on vajalik mõnel artikli 17 lõikes 3 loetletud eesmärgil.Õigusakt piltides