Liigu sisu juurde
Eureka Isikuandmete kaitse üldmäärus
ET keel

Teemad

Nõusolek

Eureka kokkuvõte

Nõusolek on üks artikli 6 lõikes 1 sätestatud seadusliku töötlemise alustest. Selle mõiste on määratletud artikli 4 punktis 11; artiklis 7 on sätestatud selle tingimused, sealhulgas see, et vastutav töötleja peab suutma nõusolekut tõendada ja et nõusoleku saab tagasi võtta.

Nõusoleku andmise tingimused Nõusoleku andmise tingimused, kui isikuandmete töötlemine põhineb nõusolekul. Vastutav töötleja peab suutma tõendada, et andmesubjekt on andnud nõusoleku. Kui nõusolek antakse kirjaliku avaldusega, mis käsitleb ka muid küsimusi, peab nõusoleku taotlus olema muudest küsimustest selgelt eristatav, arusaadavas ja lihtsasti kättesaadavas vormis ning selges ja lihtsas keeles. Andmesubjektil on õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta ja nõusoleku tagasivõtmine peab olema sama lihtne kui selle andmine; andmesubjekti teavitatakse sellest enne nõusoleku andmist; tagasivõtmine ei mõjuta enne seda toimunud töötlemise seaduslikkust. Selle hindamisel, kas nõusolek anti vabatahtlikult, võetakse võimalikult suurel määral arvesse muu hulgas seda, kas lepingu täitmise, sealhulgas teenuse osutamise tingimuseks on seatud nõusolek isikuandmete töötlemiseks, mis ei ole selle lepingu täitmiseks vajalik. kui: töötlemine põhineb nõusolekul vastutav töötleja peab suutma tõendada, et andmesubjekt andis nõusoleku kirjalikus avalduses, mis käsitleb ka muud: taotlus selgelt eristatav, arusaadav, lihtsasti kättesaadav, selges ja lihtsas keeles tagasivõtmine igal ajal, sama lihtsalt kui andmine sellest teavitatakse eelnevalt; varasem töötlemine jääb seaduslikuks vabatahtlik? arvestada võimalikult suurel määral: kas leping eeldab nõusolekut, mis pole selleks vajalik?
Kui töötlemine põhineb nõusolekul, peab vastutav töötleja suutma seda tõendada, kirjalik taotlus peab olema selgelt eristatav, nõusoleku saab tagasi võtta sama lihtsalt kui anda ning lepingu sidumine mittevajaliku nõusolekuga räägib tugevalt vabatahtlikkuse vastu. Õigusakt piltides

Artikkel 4 · Mõisted

Artiklis 4 määratletakse määruse mõisted 26 punktis.

Määratluse kohaselt on „isikuandmed“ „igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku“ ehk andmesubjekti kohta; „vastutav töötleja“ määrab üksi või koos teistega kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid ning „volitatud töötleja“ töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel.

Muud määratletud mõisted on muu hulgas „isikuandmete töötlemine“, „profiilianalüüs“, „pseudonümiseerimine“, „nõusolek“, „isikuandmetega seotud rikkumine“, „geneetilised andmed“, „biomeetrilised andmed“, „terviseandmed“, „peamine tegevuskoht“ ja „isikuandmete piiriülene töötlemine“.

Kes on kes Kolm osalist reas. Andmesubjekt (joonisel isik) on tuvastatud või tuvastatav füüsiline isik; isikuandmed on igasugune teave tema kohta (joonisel kaart joonel, mis ühendab andmesubjekti ja vastutavat töötlejat). Vastutav töötleja (sihtmärgimärgiga büroohoone) määrab üksi või koos teistega kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid. Volitatud töötleja (sama hoone hammasrattamärgiga) töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel; peenike nool kulgeb vastutavalt töötlejalt volitatud töötlejale. Mõlema all olev märkus ütleb, et kumbki võib olla mis tahes füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ. andmesubjekt tuvastatud või tuvastatav füüsiline isik isikuandmed vastutav töötleja määrab eesmärgid ja vahendid volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel isik, asutus või organ
Isikuandmed on seotud füüsilise isiku ehk andmesubjektiga; vastutav töötleja määrab kindlaks nende töötlemise eesmärgid ja vahendid ning volitatud töötleja töötleb neid vastutava töötleja nimel. Õigusakt piltides

Loe artiklit 4

Artikkel 6 · Isikuandmete töötlemise seaduslikkus

Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul ja sellisel määral, kui on täidetud vähemalt üks alustest:

  1. a) nõusolek ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil;
  2. b) vajalikkus andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks (või tema taotlusel lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks);
  3. c) vajalikkus vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks;
  4. d) vajalikkus andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks;
  5. e) vajalikkus avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks või
  6. f) vajalikkus vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral.

Õigustatud huvi jääb alla andmesubjekti ülekaalukatele huvidele või põhiõigustele ja -vabadustele, eriti kui andmesubjekt on laps, ning sellele ei saa tugineda avaliku sektori asutused oma ülesannete täitmisel.

Punktid c ja e põhinevad liidu või liikmesriigi õigusel, mida liikmesriigid võivad täpsustada.

Töötlemise õiguslikud alused Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks tingimus, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud. Alus a: andmesubjekti nõusolek ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Ülejäänud viis eeldavad, et töötlemine on vajalik: andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või andmesubjekti taotlusel lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks; vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks; andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks; avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks; või vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, eriti juhul, kui andmesubjekt on laps. Õigustatud huvile ei saa tugineda avaliku sektori asutused oma ülesannete täitmisel. töötlemine on seaduslik ainult siis, kui vähemalt üks alus kehtib nõusolek konkreetsel eesmärgil või vajalik: leping andmesubjektiga või lepingueelsed meetmed seadusjärgne kohustus vastutaval töötlejal elulised huvid andmesubjekti või muu isiku avalik ülesanne või avaliku võimu teostamine õigustatud huvi, kui seda ei kaaluta üles ei kehti: avaliku sektori asutuste ülesanded
Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult siis, kui kohaldub vähemalt üks kuuest alusest; õigustatud huvi jääb alla andmesubjekti ülekaalukatele huvidele ja sellele ei saa tugineda avaliku sektori asutused oma ülesannete täitmisel. Õigusakt piltides
Edasine töötlemine muul eesmärgil Edasine töötlemine muul eesmärgil. Ühel eesmärgil kogutud isikuandmeid kavatsetakse töödelda muul eesmärgil. Kui see ei põhine andmesubjekti nõusolekul ega liidu või liikmesriigi õigusel, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede artikli 23 lõikes 1 osutatud eesmärkide kaitsmiseks, võtab vastutav töötleja selleks, et teha kindlaks, kas uus eesmärk on algse eesmärgiga kokkusobiv, muu hulgas arvesse järgmist: a) eesmärkide vaheline seos; b) andmete kogumise kontekst, eelkõige andmesubjektide ja vastutava töötleja vaheline suhe; c) andmete laad, eelkõige artikli 9 kohased isikuandmete eriliigid või artikli 10 kohased süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud andmed; d) võimalikud tagajärjed andmesubjektidele; e) asjakohased kaitsemeetmed, mis võivad hõlmata krüpteerimist või pseudonümiseerimist. kogumise eesmärk muu eesmärk Isikuandmed kui: ei põhine nõusolekul ega artikli 23 lõike 1 kohasel õigusel kokkusobiv? vastutav töötleja võtab muu hulgas arvesse: a) eesmärkide vaheline seos b) kogumise kontekst c) andmete laad (art 9, 10) d) võimalikud tagajärjed andmesubjektidele e) kaitsemeetmed, nt krüpteerimine või pseudonümiseerimine
Kui uuel eesmärgil töötlemine ei põhine nõusolekul ega artikli 23 lõike 1 kohasel õigusaktil, kaalub vastutav töötleja vähemalt viit tegurit, et teha kindlaks, kas uus eesmärk on algse eesmärgiga kooskõlas. Õigusakt piltides

Loe artiklit 6

Artikkel 7 · Nõusoleku andmise tingimused

Kui isikuandmete töötlemine põhineb nõusolekul, peab vastutav töötleja suutma tõendada, et andmesubjekt on nõusoleku andnud.

Kui nõusolekutaotlus esitatakse kirjalikus avalduses, mis käsitleb ka muid küsimusi, peab see olema muudest küsimustest selgelt eristatav, arusaadav, lihtsasti kättesaadav ning selges ja lihtsas keeles.

Andmesubjektil on õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta sama lihtsalt, kui see anti, ilma et see mõjutaks varasemat töötlemist, ning seda tuleb talle enne teatada.

Selle hindamisel, kas nõusolek anti vabatahtlikult, võetakse võimalikult suurel määral arvesse muu hulgas seda, kas lepingu täitmise, sealhulgas teenuse osutamise tingimuseks on seatud nõusolek isikuandmete töötlemiseks, mis ei ole selle lepingu täitmiseks vajalik.

Loe artiklit 7

Artikkel 9 · Isikuandmete eriliikide töötlemine

Keelatud on töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, ning geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid ja terviseandmeid või andmeid seksuaalelu või seksuaalse sättumuse kohta.

Lõikes 2 kõrvaldatakse see keeld kümnel juhul:

  1. a) selgesõnaline nõusolek, välja arvatud juhul, kui liidu või liikmesriigi õigus selle välistab;
  2. b) tööõigus ning sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse valdkonna õigus, kui see on lubatud õigusega või kaitsemeetmeid sisaldava kollektiivlepinguga;
  3. c) elulised huvid, kui andmesubjekt on füüsiliselt või õiguslikult võimetu nõusolekut andma;
  4. d) teatavad mittetulundusühingud, oma liikmete ja nendega püsivalt seotud isikute puhul;
  5. e) andmed, mille andmesubjekt on ilmselgelt avalikustanud;
  6. f) õigusnõuded ja kohtud, kui need tegutsevad oma õigusmõistmise volituste raames;
  7. g) oluline avalik huvi;
  8. h) meditsiin ning tervishoid või sotsiaalhoolekanne;
  9. i) rahvatervis ning
  10. j) arhiveerimine, uuringud või statistika.

Juhud g–j põhinevad igaüks liidu või liikmesriigi õigusel, mis näeb ette kaitsemeetmed (meditsiini ja hoolekande puhul ka leping tervishoiutöötajaga).

Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada geneetiliste andmete, biomeetriliste andmete või terviseandmete töötlemiseks täiendavaid tingimusi, sealhulgas piiranguid.

Isikuandmete eriliigid Isikuandmete eriliigid. Keelatud on töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, ning geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta, välja arvatud juhul, kui kehtib üks kümnest juhtumist, millest igaühel on oma tingimused ja kaitsemeetmed: a) selgesõnaline nõusolek, välja arvatud juhul, kui liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt ei saa keeldu tühistada; b) tööõigus ning sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse valdkonna õigus, niivõrd kuivõrd see on lubatud õigusega või kaitsemeetmeid sisaldava kollektiivlepinguga; c) elulised huvid, kui andmesubjekt on füüsiliselt või õiguslikult võimetu nõusolekut andma; d) poliitilise, filosoofilise, religioosse või ametiühingulise suunitlusega mittetulundusühingud, liikmete, endiste liikmete ja püsivalt seotud isikute puhul; e) andmed, mille andmesubjekt on ilmselgelt avalikustanud; f) õigusnõuded või kohtud, kui nad tegutsevad õigust mõistes; g) oluline avalik huvi õiguse alusel; h) ennetav meditsiin või töömeditsiin, meditsiiniline diagnoos, tervishoid või sotsiaalhoolekanne; i) rahvatervis; j) avalikes huvides toimuv arhiveerimine, teadus- või ajaloouuringud või statistika. Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada täiendavaid tingimusi, sealhulgas piiranguid, geneetiliste andmete, biomeetriliste andmete või terviseandmete töötlemise suhtes. nende andmete töötlemine on keelatud rassiline või etniline päritolu poliitilised vaated usulised või filosoofilised veendumused ametiühingusse kuulumine geneetilised andmed biomeetrilised andmed kordumatuks tuvastamiseks terviseandmed seksuaalelu ja seksuaalne sättumus välja arvatud, kui kehtib üks neist: igaühel oma tingimused ja kaitsemeetmed a) selgesõnaline nõusolek, kui õigus seda ei välista b) tööõigus, sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse c) elulised huvid, kui nõusolekut ei saa anda d) mittetulundusühingud: liikmed, seotud isikud e) andmesubjekt on ilmselgelt avalikustanud f) õigusnõuded; õigust mõistvad kohtud g) oluline avalik huvi, õiguse alusel h) meditsiin, tervishoid, sotsiaalhoolekanne i) rahvatervis j) arhiveerimine, uuringud või statistika võivad liikmesriigid: täiendavad tingimused geneetilistele, biomeetrilistele, terviseandmetele
Isikuandmete eriliikide töötlemine on keelatud, kui ei kohaldu mõni artikli 9 lõikes 2 sätestatud kümnest juhust, millest igaühel on oma tingimused. Õigusakt piltides

Loe artiklit 9

Artikkel 17 · Õigus andmete kustutamisele („õigus olla unustatud”)

Andmesubjektil on õigus nõuda, et teda puudutavad isikuandmed kustutataks põhjendamatu viivituseta, kui kehtib üks kuuest alusest, sealhulgas see, et:

  • andmeid ei ole enam vaja nende eesmärkidel;
  • nõusolek on tagasi võetud ja töötlemiseks puudub muu õiguslik alus;
  • andmesubjekt esitab vastuväite artikli 21 alusel (artikli 21 lõike 1 alusel üksnes juhul, kui puuduvad ülekaalukad õiguspärased põhjused) või
  • andmeid on töödeldud ebaseaduslikult.

Vastutav töötleja, kes on andmed avalikustanud, võtab mõistlikke meetmeid, et teavitada andmeid töötlevaid teisi vastutavaid töötlejaid taotlusest.

Seda ei kohaldata sellises ulatuses, mil töötlemine on vajalik:

  • sõna- ja teabevabaduse jaoks;
  • seadusjärgse kohustuse täitmiseks;
  • avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks;
  • rahvatervise jaoks;
  • arhiveerimise, uuringute või statistilisel eesmärgil lõike 3 punktis d sätestatud tingimustel või
  • õigusnõuete jaoks.
Õigus andmete kustutamisele Kui kehtib üks kuuest alusest, on andmesubjektil õigus nõuda tema isikuandmete kustutamist põhjendamatu viivituseta: a) andmed ei ole eesmärkide jaoks enam vajalikud; b) nõusolek on tagasi võetud ja muud õiguslikku alust ei ole; c) artikli 21 lõike 1 kohane vastuväide, kui puuduvad ülekaalukad õiguspärased põhjused, või artikli 21 lõike 2 kohane vastuväide otseturundusele; d) töötlemine on ebaseaduslik; e) kustutamist nõuab liidu või liikmesriigi õigusest tulenev juriidiline kohustus; f) andmed koguti seoses artikli 8 lõikes 1 osutatud infoühiskonna teenuste pakkumisega lapsele. Ei kehti niivõrd, kuivõrd töötlemine on vajalik sõna- ja teabevabaduse kasutamiseks, juriidilise kohustuse või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks, rahvatervise valdkonnas, arhiveerimise, teadusuuringute või statistilisel eesmärgil, kui kustutamine muudaks need võimatuks või kahjustaks neid tõsiselt, või õigusnõuete jaoks. kui: kehtib üks neist alustest a) ei ole enam vajalikud eesmärkide jaoks b) nõusolek tagasi võetud ja muud õiguslikku alust ei ole c) vastuväide (art 21) ülekaalukad põhjused puuduvad, või otseturundus d) ebaseaduslik töötlemine e) juriidiline kohustus kustutada liidu või liikmesriigi õiguse alusel f) art 8 lg 1 teenused infoühiskonna teenused lapsele kustutamine põhjendamatu viivituseta ei kehti: töötlemine on vajalik: sõna- ja teabevabadus, juriidiline kohustus või avalik ülesanne, rahvatervis või õigusnõuded, arhiveerimine, uuringud, statistika, kui kustutamine neid tõsiselt kahjustaks
Kui kohaldub üks kuuest alusest, on andmesubjektil õigus andmete kustutamisele põhjendamatu viivituseta, välja arvatud juhul, kui töötlemine on vajalik mõnel artikli 17 lõikes 3 loetletud eesmärgil. Õigusakt piltides

Loe artiklit 17

Põhjendused

  1. 32
  2. 42
  3. 43
Eureka lisab linke ja mõisteid…