Järelevalveasutused, koostöö ja andmekaitsenõukogu
Eureka kokkuvõte
Igas liikmesriigis on üks või mitu sõltumatut järelevalveasutust, kes jälgivad määruse kohaldamist ja tagavad selle täitmise. Isikuandmete piiriülese töötlemise korral teeb juhtiv järelevalveasutus koostööd teiste asjaomaste järelevalveasutustega ning Euroopa Andmekaitsenõukogu tagab määruse järjepideva kohaldamise.
Iga liikmesriik peab nägema ette ühe või mitu sõltumatut avaliku sektori asutust määruse kohaldamise jälgimiseks (artikli 51 lõige 1) ning iga järelevalveasutus peab oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel tegutsema täiesti sõltumatult.
Iga järelevalveasutus on pädev oma liikmesriigi territooriumil, kuid mitte kohtute poolt õigusemõistmise funktsiooni täites tehtavate isikuandmete töötlemise toimingute suhtes.
Isikuandmete piiriülese töötlemise korral on vastutava töötleja või volitatud töötleja peamise tegevuskoha või ainsa tegevuskoha järelevalveasutus pädev tegutsema juhtiva järelevalveasutusena ja on tema ainus suhtluspartner; põhjendustes 127 ja 128 kasutatakse selle kohta väljendit „ühtse kontaktpunkti mehhanism“ (põhjenduse 127 sõnastus).
Iga järelevalveasutuse ülesannete hulka kuulub määruse kohaldamise jälgimine ja selle täitmise tagamine, kaebuste menetlemine ja juurdluste läbiviimine.
Parandusvolitused hõlmavad hoiatusi, noomitusi, korraldusi nõuetele vastavusse viimiseks, töötlemise ajutist või alalist piiramist, sealhulgas keelustamist, andmevoogude peatamist kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale või rahvusvahelisele organisatsioonile ning artikli 83 kohaseid trahve.
Juhtiv järelevalveasutus esitab otsuse eelnõu teistele asjaomastele järelevalveasutustele ja kui mõni neist esitab nelja nädala jooksul asjakohase ja põhjendatud vastuväite, mida juhtiv järelevalveasutus ei järgi, suunatakse küsimus järjepidevuse mehhanismi.
Euroopa Andmekaitsenõukogu võtab vastu siduva otsuse, kui asjaomane järelevalveasutus on esitanud asjakohase ja põhjendatud vastuväite, mida juhtiv järelevalveasutus ei ole järginud või on mitteasjakohase või põhjendamatuna tagasi lükanud, ning artikli 65 lõike 1 muudel juhtudel.
Andmekaitsenõukogu on juriidilise isiku staatusega Euroopa Liidu amet, mis koosneb iga liikmesriigi ühe järelevalveasutuse juhatajast ja Euroopa Andmekaitseinspektorist või nende vastavatest esindajatest.
Igal järelevalveasutusel on kõik artiklis 58 sätestatud uurimisvolitused, parandusvolitused ning lubade andmise ja nõuandvad volitused, mille kasutamisel kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid, sealhulgas tõhusat õiguskaitsevahendit ja nõuetekohast menetlust.Õigusakt piltides
Iga liikmesriik näeb ette ühe või mitu sõltumatut avaliku sektori asutust („järelevalveasutus“), kes vastutavad määruse kohaldamise järelevalve eest, et kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi seoses isikuandmete töötlemisega ning hõlbustada isikuandmete vaba liikumist liidus.
Iga järelevalveasutus aitab kaasa määruse järjepidevale kohaldamisele, tehes VII peatüki kohaselt koostööd teiste järelevalveasutuste ja komisjoniga.
Liikmesriik, kus on rohkem kui üks järelevalveasutus, määrab järelevalveasutuse, kes esindab neid andmekaitsenõukogus.
Iga järelevalveasutus tegutseb oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatult.
Selle liikmed ei allu otsesele ega kaudsele välismõjule, ei küsi ega võta vastu juhiseid mitte kelleltki ega tegele oma ametiaja jooksul ühegi ametikohustustega kokkusobimatu tegevusega.
Liikmesriigid annavad igale järelevalveasutusele:
vajalikud inim-, tehnilised ja rahalised ressursid, ruumid ja infrastruktuuri;
oma töötajad, kes alluvad ainult selle liikmetele, ning
eraldi avalikud aastaeelarved ja finantskontrolli, mis ei mõjuta selle sõltumatust.
Iga järelevalveasutus tegutseb täiesti sõltumatult: selle liikmed ei võta kelleltki juhiseid ning iga liikmesriik peab andma talle vajalikud vahendid, töötajad ja eelarve.Õigusakt piltides
Iga järelevalveasutus on pädev täitma määrusega talle antud ülesandeid ja kasutama talle antud volitusi oma liikmesriigi territooriumil.
Kui isikuandmeid töötlevad artikli 6 lõike 1 punkti c või e alusel tegutsevad avaliku sektori asutused või eraõiguslikud asutused, on pädev asjaomase liikmesriigi järelevalveasutus ning juhtivat järelevalveasutust käsitlevat artiklit 56 ei kohaldata.
Järelevalveasutused ei ole pädevad tegema järelevalvet kohtute poolt nende õigusmõistmise volituste raames tehtavate isikuandmete töötlemise toimingute üle.
Ilma et see piiraks artikli 55 kohaldamist, on vastutava töötleja või volitatud töötleja peamise tegevuskoha või ainsa tegevuskoha järelevalveasutus pädev tegutsema juhtiva järelevalveasutusena selle vastutava töötleja või volitatud töötleja isikuandmete piiriülese töötlemise puhul artiklis 60 sätestatud korras ning on selle töötlemise puhul tema ainus kontaktpartner.
Erandina on iga järelevalveasutus pädev menetlema talle esitatud kaebust või võimalikku rikkumist, kui asjaomane küsimus on seotud üksnes tema liikmesriigis asuva tegevuskohaga või mõjutab oluliselt andmesubjekte üksnes tema liikmesriigis.
Ta teavitab sellest juhtivat järelevalveasutust, kes otsustab kolme nädala jooksul, kas ta menetleb juhtumit artikli 60 kohaselt. Kui ei, menetleb juhtumit teavitanud järelevalveasutus.
Isikuandmete piiriülese töötlemise korral on juhtiv peamise või ainsa tegevuskoha järelevalveasutus, kes koostab otsuse eelnõu koos teiste asjaomaste järelevalveasutustega ja kokkuleppe puudumisel suunab küsimuse järjepidevuse mehhanismi.Õigusakt piltides
Ilma et see piiraks muid määruses sätestatud ülesandeid, täidab iga järelevalveasutus oma territooriumil artikli 57 lõikes 1 loetletud ülesandeid, sealhulgas:
jälgib määruse kohaldamist ja tagab selle täitmise;
edendab üldsuse teadlikkust;
menetleb kaebusi;
viib läbi uurimisi;
kiidab heaks siduvad kontsernisisesed eeskirjad ning
täidab muid isikuandmete kaitsega seotud ülesandeid.
Tema ülesannete täitmine on andmesubjekti ja asjakohasel juhul andmekaitseametniku jaoks tasuta.
Ilmselgelt põhjendamatu või ülemäärase taotluse korral võib ta nõuda halduskuludel põhinevat mõistlikku tasu või keelduda meetmete võtmisest ning ta peab taotluse sellist laadi tõendama.
Igal järelevalveasutusel on kõik artikli 58 lõigetes 1–3 loetletud uurimisvolitused, parandusvolitused ning loa andmise ja nõuandvad volitused.
Need hõlmavad järgmist:
korraldus esitada teavet, andmekaitseauditid ning juurdepääs isikuandmetele ja ruumidele;
hoiatused, noomitused, korraldused nõudeid järgida, töötlemise ajutine või alaline piiramine, sealhulgas töötlemise keelamine, ning artikli 83 kohased trahvid ning
Juhtiv järelevalveasutus teeb teiste asjaomaste järelevalveasutustega koostööd, püüdes saavutada konsensuse, ja esitab neile viivitamata otsuse eelnõu.
Kui mõni neist esitab nelja nädala jooksul asjakohase ja põhjendatud vastuväite, mida juhtiv järelevalveasutus ei järgi või mida ta peab mitteasjakohaseks või põhjendamatuks, esitab ta küsimuse artiklis 63 osutatud järjepidevuse mehhanismi raames lahendamiseks. Vastuväite puudumise korral loetakse, et kõik on otsuse eelnõuga nõus ja see on neile siduv.
Juhtiv järelevalveasutus võtab otsuse vastu ja teatab sellest peamisele või ainsale tegevuskohale. Vastutav töötleja või volitatud töötleja täidab otsust kõikides oma liidus asuvates tegevuskohtades.
Kaebuse rahuldamata jätmise või tagasilükkamise otsuse võtab vastu järelevalveasutus, kellele kaebus esitati.
Isikuandmete piiriülese töötlemise korral on juhtiv peamise või ainsa tegevuskoha järelevalveasutus, kes koostab otsuse eelnõu koos teiste asjaomaste järelevalveasutustega ja kokkuleppe puudumisel suunab küsimuse järjepidevuse mehhanismi.Õigusakt piltides
a) kui asjaomane järelevalveasutus on tõstatanud artikli 60 lõike 4 kohaselt asjakohase ja põhjendatud vastuväite juhtiva järelevalveasutuse otsuse eelnõu kohta ning juhtiv järelevalveasutus ei ole vastuväidet järginud või on selle mitteasjakohase või põhjendamatuna tagasi lükanud;
b) kui esineb lahkarvamusi selles osas, milline järelevalveasutus on peamise tegevuskoha jaoks pädev, või
c) kui pädev järelevalveasutus ei taotle artikli 64 kohast arvamust või ei järgi seda.
Andmekaitsenõukogu otsustab ühe kuu jooksul, mida võib pikendada ühe kuu võrra, kahekolmandikulise häälteenamusega või selle puudumisel lihthäälteenamusega; otsus on asjaomastele järelevalveasutustele siduv.
Järjepidevuse mehhanismi raames esitab andmekaitsenõukogu arvamusi loetletud meetmete eelnõude kohta ja lahendab järelevalveasutuste vahelisi vaidlusi siduvate otsustega; kiireloomulistel juhtudel võib järelevalveasutus võtta ajutisi meetmeid.Õigusakt piltides
Euroopa Andmekaitsenõukogu luuakse liidu organina, millel on juriidilise isiku staatus ja mida esindab selle eesistuja.
Andmekaitsenõukogu koosneb iga liikmesriigi ühe järelevalveasutuse juhatajast ja Euroopa Andmekaitseinspektorist või nende vastavatest esindajatest; liikmesriik, kus on rohkem kui üks järelevalveasutus, määrab ühise esindaja.
Komisjonil on õigus osaleda andmekaitsenõukogu tegevuses ja kohtumistel ilma hääleõiguseta. Artiklis 65 osutatud juhtudel on Euroopa Andmekaitseinspektoril hääleõigus ainult nende otsuste puhul, mis käsitlevad liidu institutsioonide, organite ja asutuste suhtes kohaldatavaid põhimõtteid ja eeskirju, mis vastavad sisuliselt määruse põhimõtetele ja eeskirjadele.
Andmekaitsenõukogu koondab järelevalveasutuste juhatajaid ja Euroopa Andmekaitseinspektorit, tegutseb sõltumatult ja tagab määruse järjepideva kohaldamise.Õigusakt piltides